Köhh-köhh! Käes pole mitte gripihooaeg, vaid järjekordne puhkusereis. Paljudele meist seostub see ainult kaunite liivarandade, basseini ääres rüübatud kokteilide ja snorkeldamisega, kuid siiski on meie seas neidki, kellel on mõni puhkus haiguse küüsi läinud. See on täiesti normaalne, sest kauges sihtkohas on teistmoodi bakterid, troopilised haigused või isegi putukad, kes tekitavad meis ebameeldivaid – mõnikord isegi ohtlikke – reaktsioone. Teemegi nüüd popurii kõige tavalisematest reisihaigustest, millega peavad paljud puhkajad silmitsi seisma.

Kui sa oled jätnud tervisekindlustuse tegemata ja oled reisil raskesti haigeks jäänud, siis võib kulude katmiseks olla kiirlaenud parim viis. Kiirlaen aitab sul kiiresti katta kulusid, mida võidakse haiglas meditsiiniliste teenuste eest osutada. Kiirlaenud ei ole kuidagi seotud kergekäeliste otsustega, mistõttu ole alati enne kiirlaenu võtmist kindel, et saad selle õigeaegselt tasuda.

Unetus
Ilma naljata on unetus ja magamatus üks tavalisemaid hädasid, mis reisilisi hakkab kimbutama. Millest see tuleb? Põhjuseid võib olla palju, aga näiteks aitavad sellel kaasa pikamaalennud, lärmakas hotell, ajatsoonide vahetus jne. Kõik need faktorid võivad ka korraga hakata rolli mängima, mistõttu pole alguses isegi võimalik ühte ja ainsat põhjust kindlaks teha. Selle vastu aitab melatoniin või teised ravimid, mida saab apteegist kätte ilma retseptita. Kui sul on mõned tabletid olemas, siis võta need pool tundi enne uinumist sisse, sest see aitab toime tulla lärmaka keskkonna või kogunenud vaimse stressiga. Tee, mida iganes soovid, aga kindlasti ära sega omavahel alkoholi ja uinumistablette, sest alkohol võib reageerida ravimitega. Pealegi ei too alkohol mitte und, vaid häirib loomulikke unetsükleid, mille tulemusena võid hommikul olla veelgi väsinum, kui muidu oleksid olnud.

Külmetushaigused
See võib tunduda täiesti intuitsioonivastane, aga paljud inimesed jäävad just nimelt soojamaareisil külmetushaigustesse. See tuleneb sellest, et kuumem ilm (eriti kui minna jaanuaris troopilisse sihtkohta) tekitab organismis üllatusliku šokiseisundi, mille tulemusel immuunsüsteem nõrgeneb. Omakorda saavad sellest indu juurde bakterid ja viirused, millega muidu immuunsüsteem agaralt võitleks. Kui käes on külmetus, siis tasub alati välja otsida vanarahva seas tuntud ravimid nagu paiselehe tee, ingver, küüslauk, erinevad siirupid jne. Pealegi kehtib külmetuse kohta järgnev ütlus: see on su enda valida, kas see kestab seitse päeva või üks nädal! Igal juhul proovi külmetuse ajal vähem väljas liikuda, ole soojas teki all ja joo hästi palju vedelikke, et organismi võimalikult puhtana hoida.

Kõhulahtisus
Seda tuntakse “Bali kõhu” või “Tai tagumiku” või mõne muu väga loova nime all. Igatahes kui naljakad nimed kõrvale jätta, siis tegu on kõige tavalisema haigusega, mis tuleneb sellest, et sihtkoha bakterid on koduriigist niivõrd erinevad, et need tekitavad organismis tugeva reaktsiooni. Kõhulahtisuse eesmärk on bioloogiliselt ju lihtne: kõik pahad pisikud kõhust välja uhada, et seedesüsteem saaks puhtalt lehelt alustada. Alati ei lähe see nii hästi nagu planeeritud, sest kõhulahtisusega kaasneb suur vedelike kaotus, mis võib halval juhul komplikatsioonidega lõppeda.

Kui sul on ikka mitu päeva järjest tugev kõhulahtisus, siis mine kindlasti kohaliku arsti juurde, et teha kindlaks, kas tegu on viirusest või bakterist põhjustatud kõhuhädaga. Kui see on bakter, siis võib suure tõenäosusega arst kirjutada sulle välja antibiootikume, mis aitavad hävitada kurjad pisikud sinu seedekulglas. Muude lahenduste hulka kuulub ainult kergemate toitude söömine, tooreste toiduainete vältimine ja pidev kätehügieen. Pese võõras riigis enne kätega söömist alati käed seebiga korralikult puhtaks! Kui selgub, et sul on meditsiiniline kindlustus tegemata ja pead arsti eest tasuma, siis arvesta, et kiirlaen võib olla kasulik viis tasumiseks.

itur